Persoonilugu – JCI Haapsalu president Maario Laas

Maario näol on tegemist ühe vägagi staažika JCI-kaga ning Haapsalu
koja jaoks äärmiselt olulise inimesega. Loe pikemalt, milline on olnud
Maario teekond JCI ridades ning millega tegeleb Maario väljaspool
koda:

Koja liikmeskond uueneb ja vahetub üsna tihti ning päris kõik veel
kindlasti ei tea Sind. Mis põhjusel ja millal sattusid esimest korda
kotta ning kuidas Sa end ise tutvustaksid?

Esimene kohtumine JCI inimestega oli mul 2003. aasta kevadel kui JCI
Haapsalu tänane senaator Karry Kukk korraldas sõjalis-rekreatiivse
väljasõidu endisesse Haapsalu sõjaväebaasi. Seejärel tuli väike vahe –
pool aastat – ja sama aasta sügisesest pidulikust üldkogust alates
hakkasin aktiivselt osalema koja tegemistes. 2004. aasta suvel
korraldasin juba ise ühe väljasõidu loodusesse, mis oli kanuumatk
Keila jõel ja telkimine Loone linnusel ning 2005. olin JCI Haapsalu
EVP, 2006. JCI Haapsalu president ja 2007. JCI Estonia juhatuses ja
nii see kõik edasi läks.  Kokku oleme, minu vedamisel, korraldanud
kojas ligikaudu 20 erinevat sündmust.
Kui ennast lühidalt tutvustada, siis ma olen juba keskkoolist saadik
olnud aktiivne oma ideede realiseerija. See tähendab, et kui on tulnud
mingi huvitav mõte, mille suhtes on tunne, et see võiks ka teistele
oluline olla ja, et see tuleb kindlasti realiseerida, siis see on ka
saanud realiseeritud. Ma olen juristi haridusega veevalaja, mis
tähendab seda, et minus on kombinatsioon idealistlikust unistajast ja
detailides urgitsejast, kes on enesekindel õigluse eest seisja. Vahel
ei ole selline isik teiste jaoks mugavaim koostööpartner.

Mida pead Sa ise oma kõige olulisemaks saavutuseks kojas?

Haapsalu kojas on üks suur iseärasus, et siin väga sageli tehakse asju
koos ja ma olen rõõmus, et kõik ettevõtmised, mida me oleme teinud, on
olnud meie ühised tegemised. Seetõttu minu isiklikuks saavutuseks võib
olla see, et ma olen leidnud hulga inimestega koos ühist tahtmist
erinevaid projekte ellu viia, mis on avaldanud kohalikule kogukonnale
ja ka laiemalt positiivset mõju. Loomulikult on erinevate asjade
tegemisel vastutus peamiselt projekti eestvedajal aga me oleme asju
siiski teinud alati koos toimetades ja see on minu arust väga
positiivne.

Kuidas sa kirjeldaksid Haapsalu koja olemust ja väärtusi?

Haapsalu koda on nagu perekond, kus inimesed jagavad ühiseid
väärtuseid ning hoiavad kokku. Sinna juurde kuuluvad ka kõik muud
iseloomustavad sõnad, mida me kasutame perekonna iseloomustamisel,
näiteks hoolivus, arvestamine, toetamine ja palju muud. Haapsalus
tekib kodalaste vahel alati sünergia. Ma pean Haapsalu kodalasi enda
jaoks väga olulisteks inimesteks, sest koos nendega on olnud mu
peamine kasvamine ja areng kojas.

Milline on Sinu KÕIGE eredam mälestus JCI aegadest ning mis teeb selle
mälestuse eriliseks?

Minu kõige eredam mälestus kojast see, et minu mälestus kojast on ere.
Ja see on tänu siin minuga koos olnud inimestele. Sellest 10-st
aastast, mis ma olen  kojas olnud, võiks kirjutada terve raamatu ja ma
olen kindel, et see ei oleks kellelegi igav lugeda. Ma olen tänaseni
kindel, et koda on koht, kus inimese isiklik minut muutub peaaegu
olematuks ja see teeb elust suure sündmuse. Aga seda ainult siis, kui
sa seda ise soovid.

Millega tegeleb Maario igapäevaselt väljaspool Koda, millega sisustab
vaba aega ning kuidas saab olla Kojakaaslastele kasulik?

Igapäevaselt olen ma seotud paari ettevõttega, mille kaudu püüan
realiseerida oma eesmärke ja muuta oma elu elamist väärivaks. Ma
ostsin paari aasta eest mahefarmi, kust ma saan oma perele
looduslikult puhta söögi. Lisaks võivad seal ka mitmed teised inimesed
elust osa saada. Paljud kodalased on seal ka juba käinud. Hetkel
ehitan veel Otepääle MetsaSpad ja Tallinnas osutame klientidele
finantskonsultatsioone ja raamatupidamisteenust. Kuna mul on mõned
hobused ja hobiks „remontimine“, siis värvati mind ka Eesti
Hobusekasvatajate Seltsi juhatuse esimeheks, et seda organisatsiooni
paremaks teha. Väljaspool tööd püüan võimalikult palju olla koos
perega ja teha mõõdukalt sporti ning kohtuda erinevate inimestega ning
eriti talvel aga ka suvel loen raamatuid. Minu parimad sõbrad on
vanuses 75 ja üle. Need mehed on erudeeritud eakad härrad, kellega ma
regulaarselt kohtun. Üks neist elab Cambridge´s, 2 Stockholmis ja üks
Eestis. Omamoodi huvitav kooslus erinevate taustadega inimestest. Minu
jaoks on nad Maa Soolaks, kellega koos olles ma tunnetan, milline on
aja tähtsus Inimeseks saamisel.  Aga ajast üksi on vähe kasu, sest ka
võimet ja tahet on vaja. Igaühel tuleb luua oma tee. Ka minul. Oluline
on teada, et selle tee pikkus sõltub teelise pühendumisest.
Viimastel aegadel olen püüdnud ma pigem aidata teistel asju luua ning
toetanud omalt poolt nõu ja jõuga niivõrd vähe kui võimalik ja nii
palju kui vajalik.
Kui mõni kodalane arvab, kas peale selle teksti lugemist või mõnel
teisel hetkel, et tal on soovi, tahtmist või mingi muu põhjus selleks,
et minuga kohtuda, siis ta teab, kuidas mind leida.

Mis on suurim tarkus või teadmine, mille oled omandanud just JCI-s olles?

Et suurte asjade tegemiseks on vaja tunda ja teada väikeseid
tarkuseid. Ühtegi suurt asja ei suuda keegi üksi ära teha ja selleks,
et midagi tõeliselt olulist saavutada, on vaja olla kannatlik, osata
teisi kuulata ja kuulda ning kuuldust ka õigesti ja täpselt aru saada.
Sageli inimesed unustavad ära, et nemad ei ole teised ja teised ei ole
nemad ja ei pane seetõttu tähelegi, et maakera pöörleb ka siis, kui
nad magavad.

Oletame, et Sul on 30 sekundit, et idee JCIst maha müüa oma sõbrale.
Kuidas see kõlaks?

JCI on koht, kus unistused saavad reaalsuseks. Kui sa seda ise tahad

© Copyright 2018
JCI Estonia MTÜ I Reg nr: 80089741 I jci@jci.ee

facebooktwitteryoutube