Eva Maria on JCIs olnud veel üsna lühikest aega, aga on selle ajaga saavutanud palju. Ta on käima tõmmanud “Eluks valmis” projekti, võitnud JCI Euroopa kõnevõistluse ning juba on siht silme ees, mida kõike võiks veel ära teha. Tõeline aktivist, kelle vaba aeg kuulub spordile ja on läbi proovinud lausa 10 erinevat ala! Loe lähemalt, millised need on ja mida põnevat ta veel enda kohta paljastanud on.
Millega oled JCIs siiani tegelenud ning kuidas on see sujunud?
Selle natuke enam kui 1 aasta jooksul on mulle usaldatud päris palju ülesandeid ja tiitleid. Alustasin oma JCI teekonda kahe videoga – 1. JCI Tartu liikmeks astumise kandidatuur, 2. Kandidatuur JCI Tartu asepresidendiks kommunikatsiooni alal. Juba enne seda alustasin oma projekti “Eluks valmis” käimatõmbamist. Just sinna on enamus mu viimase aasta energiast läinud. “Eluks valmis” on viis, kuidas saan mitu aastat mõttes mõlkunud probleemile lahenduse luua ning võimaluse eest teha seda nii turvalises keskkonnas, olen taevani tänulik!
Kuna ma väga naudin esinemist, laval olemist ja rääkimist, siis osalesin JCI Estonia kõnevõistlusel. Ma ei ole mitte millegi üle rohkem põnevil ja uhke olnud kui võimaluse eest JCI Estoniat esindada Euroopa kõnevõistlusel Belgias.
2022. aastal püüan natuke tuult alla puhuda ka JCI Estonia arengule partnerite valdkonnas. Mind paelub just koostöö haridusasutustega, sest usun, et haridus, mida omandame vabatahtlikku tööd tehes, on sama väärtuslik kui formaalharidus.
Milline on JCIst saadud parim õppetund/teadmine?
Klassikaline vastus – kuidas “ei” öelda. Ja ega ma seda siiani tegelikult ära õppinud ei ole. 😀 Ma olen inimene, kes tegeleb samal ajal n+1 projektiga, sest mind lihtsalt paeluvad väga erinevad teemad, ettevõtmised ja mõõduvõtmised. Tahan alati panustada sellesse, mis mu südant kõnetab, olgu selleks kas mõni võistlus, strateegia, projekt, üritus või koolitus. Kuigi ma “ei” õppimises veel väga tugev pole, olen ma mõistnud selle oskuse hädavajalikkust ja JCI-s olemine annab mulle võimaluse seda harjutada.
Millega sa oled varasemalt tegelenud?
Kes neid asju jaksab loendada. Peale selle, et alustasin väga noorena töötamist, on mulle alati meeldinud sporti teha (olen proovinud ligi 10t spordiala). Olen tegelenud nii soolo- kui ka koorilaulmisega ja väheke klaverimängu õppinud. 15-aastaselt aitasin korraldada Ironman triatlone. Gümnaasiumis olin koos kolme klassiõega loodud õpilasfirma tegevjuht. Samal ajal õppisin keeltekoolis. Rääkimata mitmetest katsetest ja katkematust tungist alustada ettevõtlusega.
Mida sulle vabal ajal teha meeldib?
Enamasti leiab mind trennist – jõusaalist, tenniseplatsilt, tantsusaalilt, võrkpalliväljakult või lihtsalt õues aktiivne olemast. Kui sellest aega üle jääb (ning kooli kohustuslik kirjandus on läbi töötatud), loen ma mõnda põnevat populaarteaduslikku raamatut (raamatusoovitus: Hans Rosling “Factfulness”). Nädalavahetuste õhtuti leiab mind üsna tihti sõbrannadega kuskil hea muusika saatel jalga keerutamas. 😉
Mis on see, mis täidab sinu karikat ja paneb silma särama?
Ma olen väga sotsiaalne inimene. Minu karikat täidabki sõpradega koos ajaveetmine, tantsimine kuni varajaste hommikutundideni ja uute inimestega tutvumine. Pean seda rahulikult üksinda olemist ka veel harjutama – räägitakse, et see pidavat mõnus olema.
Palun too välja kolm asja, mida inimesed ei oskaks sinust arvatagi.
Kui ma üritustel ja kokkusaamistel olen enamasti rõõmus, tore ja positiivne, siis öeldakse, et trennis olen ma kurja näoga ja tõre. 🙂 Seda seepärast, et laen kogu päeva jooksul kogunenud negatiivsed emotsioonid, pettumuse, viha jms trenni. Aga mind tegelikult ei pea üldse kartma! 😉
Ma kardan tohutult kõiki linde. Kui minu kohalt peaks parv tuvisid või muid sulelisi üle lendama, katan ma tavaliselt kätega pead, silmad kinni, otsin varjulist kohta. See hirm tuli mul “Üksinda kodus” filmist.
Mis on sinu jaoks kõige olulisemad väärtused, millest sa enda elus juhindud?
Kuigi ma olen alles 20-aastane ja oma eriala otsingul, teen ma alati valikuid selle järgi, et kõiki ülesandeid täites naudiksin kogu protsessi. Tööd on vaja teha ja raha on vaja teenida, kuid minu eesmärk on, et töö tunduks kui hobi ja vajalik kogus raha tuleb märkamatult, loomuliku tulemusena.