Kristi Tüvi
JCI Toompea Liidrikooli projektijuht 2025
Leidsin oma tee JCI juurde, kui tundsin, et tahan oma elus midagi enamat teha, edasi liikuda ja rohkem panustada ühiskonda.
Olin otsinud sobivat väljundit, kuid ei olnud seda seni leidnud. Ühes artiklis jäi mulle silma info JCI kohta ja pärast selle organisatsiooni lähemat uurimist ning kohtumist oma praeguse koja presidendiga tundsin, et see võib olla just see, mida ma otsinud olin.
Hakkasin osalema JCI sündmustel ja nende kaudu kogesin, kui mitmekesised võivad olla nii tegevused kui ka inimesed eri valdkondadest. Just see mitmekesisus ja avatus tekitas tunde, et see ongi koht, kus soovin olla. Suheldes erinevate inimestega olen leidnud end võimalustes ja vestlustes, mis on avardanud mu mõttemaailma, motiveerinud ja inspireerinud. Pole olnud kordagi hetke, mil JCI kohtumiselt lahkudes oleksin tundnud end väsinuna või sihituna — vastupidi, lahkun sealt alati uue inspiratsiooni ja motivatsiooniga, sooviga avastada ja panustada.
Liidrikooli projektijuhina olen saanud kogeda JCI Toompea koja suurt toetust. Mind on ümbritsenud motiveeritud ja teotahtelised inimesed, kes astusid esile ka siis, kui minul oli keerulisem aeg. Nad pakkusid nii tuge kui nõu – olgu siis ideede, teooriate või praktiliste teadmistega. Teadmine, et minu kojas on inimesed, kes pakuvad abi ka siis, kui ma seda veel küsidagi ei oska, on ääretult liigutav ja oluline. See näitab, kui oskuslikult osatakse kaasa mõelda, märgata ning oma teadmiste ja oskustega abiks olla.
JCI liikmena tunnen, et olen iseendas arenenud palju rohkem, kui oleksin suutnud üksinda pingutades. Siin olles olen kasvanud inimesena, õppinud paremini ennast tundma ja leidnud uusi viise, kuidas oma potentsiaali rakendada.
Kaspar Karik
Senaator, endine JCI Toompea & JCI Estonia president
JCI-st alguse saanud Silva Hunt tegevjuht
JCI Toompea on olnud minu jaoks kiirendi, mis on andnud julguse, teadmised ja kontaktid, et oma ideed päriselt ellu viia.
Just läbi projektide juhtimise, avaliku esinemise ning erinevate koolituste olen saanud kogemusi, mida mujalt oleks tulnud aastaid otsida.
"Silva Hunti loomisel andis JCI Toompea mulle väärtusliku tugivõrgustiku ja inspiratsiooni. Nägin kõrvalt, kuidas teised ettevõtjad mõtlevad ja tegutsevad – see andis mulle selguse, et ka mina suudan. Lisaks on paljudest kaasliikmetest saanud koostööpartnerid ja kliendid, kellega koos kasvada."
Triin Pajumaa
Senaator, erinevatel aastatel JCI Toompea rahvusvaheliste suhete juht,
Twinning-leppe algataja ning eestvedaja, JCI Osaka kojaga (Jaapan).
Kojaga liitudes, ei avane sul ainult võimalus kohtuda teiste edumeelsete eestlastega, vaid sa saad osaks rahvusvahelisest organisatsioonist, mis annab sulle ülemaailmse kontaktivõrgustiku.
Koda andis mulle kaaslased, kellega koos võin minna maailma lõppu ja tagasi, tuues kaasa uued kogemused ja ideed, millel on potentsiaal kasvada tugevateks äri-ja sõprussuheteks.
“Milles oled end enim saanud arendada JCI Osakaga koostöös?”
Avastasin, et jaapanlastega suheldes tuleb arvestada kultuuriliste eripäradega ning keelebarjääriga, mis raskendab suhete loomist. Tuleb olla avatud, proaktiivne ning adaptiivne - pead oskama keerulistes olukordades kiiresti reageerida, vältida ebamugavust ning leida lahendused. Minu puhul innustas see mind astuma Tallinna Ülikooli õppima jaapani keelt ja kultuuri.
Elmo Puidet
Senaator
Üle 30 aasta kogemust meeskondade juhtimises,
ning enam kui 25 aastat tegutsemist ettevõtja ja mentorina.
Miks just JCI Toompea on mentorite jaoks samuti parimaks kasvulavaks?
Mentorlus oma olemuselt on üks koostöö vorme, kus kogenumad pakuvad tuge uuekestele või mingis tegevuses/teadmises vähemkogenule. Noortekojas on kahtlemata see olulisel kohal ja minu märkamiste põhjal on alati meil Toompea kojas aktiivsemate mentorlusperioodide tulem olnud elavam, elujõulisem, tulemuslikum koda.
Oma kohaliku koja tasandi tegevuse aktiivsemal perioodil päris 2000-ndate alguses olime olukorras, kus peaaegu kogu Toompea koja koosseis muutus ülilühikese perioodi jooksul. Sisuliselt alustasime uut koda, tõime kokku uusi inimesi, püüdsime neid sellesse väärtusruumi “paigutada” ja “käima tõmmata”. Tulemuseks oli uus strateegia, uus lähenemine kojale, uuenenud väärtusruum. Selle perioodi minu mentiid olid Kaido Irval, Minni Nool, Raili Naris, Mirjam Frey (vabandust, kui keegi nimetamata jäi 😊) – kõigist tulid hämmastavalt lahedad kojaliikmed, aktiivsed noored juhid. Paljud neist olid edaspidi mentoriteks juba uutele inimestele (ja on siiani). Vahepeal sai lisaks oldud “õlaks” koja presidentidele.
Järgnes Eesti koja juhatuse period ja hiljem senaatorina aktiivsetele kodalastele sateliidiks olemine. Selle käigus sai toetatud ka teiste kodade juhte (nt Paide JCI, Tartu JCI) ja ka Eesti koja presidente. Need ei olnud ehk otseselt kokku lepitud mentor-suhted, aga mitme inimesega siiski regulaarsete kokkusaamiste tasemel ja loodetavasti siis ka toetavad ja võimestavad.
Miks just JCI Toompea on mentorite jaoks samuti parimaks kasvulavaks?
Toompea koda on mitmetel perioodidel suutnud mentorlust pakkuda kõrgel tasemel, Katrin Aedma ja Ingelise Israel oma aktiivsel kojaperioodil suutsid mentorluse ka dokumenteerida, rollid selgeks rääkida-kirjeldada jne. Süsteemi hoidmine ja arendamine toob ikka üldiselt kaasa head tulemused – kuhu pöörad tähelepanu, fookuse – seal ka tulemused paranevad. Usun, et ka täna on need põhimõtted meil kojas kättesaadavad, edasi antud-kantud ja aitavad uutel inimestel aru saada, kas kojas on neil võimalust oma ideid teoks teha, uusi teadmisi ja oskusi saada ning ehk juhtideks saada või juhtidena areneda.
Tegime paar aastat tagasi koos Ene Seidlaga meie enda korraldatud JCI aastakonverentsi käigus koolituse “Kas see, mis minuga praegu juhtus, oli mentorlus?” ja saime selgeks, et teema on endiselt aktuaalne kodalaste hulgas ja nõudlus mentorluse järgi suur, kuna meil oli koolitusel suur hulk rahvast. Palun meie aktiivsetel kodalastel ikka mentorlust kasutada, kasvatada ja süsteemselt arendada – kasu on kõrge nii programmis osalejatele kui kojale.
