Kristi Tüvi, JCI Toompea Liidrikooli projektijuht

Leidsin oma tee JCI juurde, kui tundsin, et tahan oma elus midagi enamat teha, edasi liikuda ja rohkem panustada ühiskonda. Olin otsinud sobivat väljundit, kuid ei olnud seda seni leidnud. Ühes artiklis jäi mulle silma info JCI kohta ja pärast selle organisatsiooni lähemat uurimist ning kohtumist oma praeguse koja presidendiga tundsin, et see võib olla just see, mida ma otsinud olin.

Hakkasin osalema JCI sündmustel ja nende kaudu kogesin, kui mitmekesised võivad olla nii tegevused kui ka inimesed eri valdkondadest. Just see mitmekesisus ja avatus tekitas tunde, et see ongi koht, kus soovin olla. Suheldes erinevate inimestega olen leidnud end võimalustes ja vestlustes, mis on avardanud mu mõttemaailma, motiveerinud ja inspireerinud. Pole olnud kordagi hetke, mil JCI kohtumiselt lahkudes oleksin tundnud end väsinuna või sihituna — vastupidi, lahkun sealt alati uue inspiratsiooni ja motivatsiooniga, sooviga avastada ja panustada.

Liidrikooli projektijuhina olen saanud kogeda JCI Toompea koja suurt toetust. Mind on ümbritsenud motiveeritud ja teotahtelised inimesed, kes astusid esile ka siis, kui minul oli keerulisem aeg. Nad pakkusid nii tuge kui nõu – olgu siis ideede, teooriate või praktiliste teadmistega. Teadmine, et minu kojas on inimesed, kes pakuvad abi ka siis, kui ma seda veel küsidagi ei oska, on ääretult liigutav ja oluline. See näitab, kui oskuslikult osatakse kaasa mõelda, märgata ning oma teadmiste ja oskustega abiks olla.

JCI liikmena tunnen, et olen iseendas arenenud palju rohkem, kui oleksin suutnud üksinda pingutades. Siin olles olen kasvanud inimesena, õppinud paremini ennast tundma ja leidnud uusi viise, kuidas oma potentsiaali rakendada.